Oli 2019. aasta hiliss\u00fcgis, kui meil avanes p\u00f5nev v\u00f5imalus, v\u00f5tta vastu kutse rahvusvahelisele tantsufestivalile Armeeniasse. Valmistasime elevusega ette v\u00f5istlusprogrammi, kui k\u00f5ik toredad plaanid l\u00f5i pahupidi koroona epideemia ja elu j\u00e4i maailmas justkui seisma. Tillukeste sammudega normaalsuse poole liikudes ei julgenud aasta p\u00e4rast suuri plaane teha, kuid 2021. aasta s\u00fcgisel hakkasime taas Armeenia festivaliks valmistuma, et s\u00f5ita sinna 2022. aasta suvel, kuid n\u00fc\u00fcd pani oma s\u00f5rme vahele s\u00f5da ja k\u00f5ik lennud Jerevani t\u00fchistati. Pidime teist korda samade t\u00fcdrukutega kurvastama, kuid iga olukord on millekski hea ja n\u00fc\u00fcd tagasi vaadates m\u00e4ngisid need olukorrad meile, Tt-stuudio V r\u00fchmale, kes on stuudio k\u00f5ige vanem r\u00fchm, k\u00e4tte toimekalt toreda, elamuste- ja tantsurohke novembri.<\/p>\n\n\n\n
Praha-Budapest<\/p>\n\n\n\n
V\u00f5ib vist \u00f6elda, et kaks n\u00e4dalat olime kui kokku kasvanud ja selle aja jooksul oli vaid \u00fcks p\u00e4ev, kui me ei kohtunud. Algas see juba p\u00fchap\u00e4eval, 6. novembril, kui viis t\u00fcdrukut hommikuse kiirbussiga Tallinnasse Eesti Tantsuhuvihariduse Gala proovi s\u00f5itsid, sest peale reisi ootas kohe ees esmakordselt osalemine just sellisel suursugusel s\u00fcndmusel. Juba suve l\u00f5pus oli kaks tantsijat esimesel kohtumisel koreograafi ja lavastajaga k\u00e4inud, selgeks \u00f5ppinud vajaliku koreograafia ning selle kaaslastele \u00e4ra \u00f5petanud. Paralleelselt sellega valmistasime ette programmi festivali jaoks. N\u00fc\u00fcd oli k\u00e4tte j\u00f5udnud aeg, kui proovis pidid osalema k\u00f5ik viis neidu, kes selle v\u00f5imaluse Galal tantsijana osaleda olid saanud. Pikk trennip\u00e4ev pealinnas seljataga, tuli veel kolm p\u00e4eva usinasti koolis ja trennis k\u00e4ia, et siis neljap\u00e4eva, 10. novembri hommikul alustada kontsertreisi kahte Euroopa pealinna, Prahasse ja Budapesti. Kuna reisiseltskond oli v\u00e4ike, Tt-stuudio V r\u00fchma kaheksa g\u00fcmnaasiumi noort, \u00f5petaja ja neli f\u00e4nnist t\u00e4iskasvanut, siis valisime seekord reisiviisiks \u00fchistranspordi. Tallinnast Prahasse lendasime \u00fcmberistumisega Varssavis. Maandudes Praha lennujaamas \u00f5htupimeduses, hakkasime linnatranspordiga orienteeruma tunniaja tee kaugusel asuvasse hotelli, kus ootas juba \u00f5htus\u00f6\u00f6k. Meiega \u00fches hotellis \u00f6\u00f6bis ka Slovakkia kollektiiv, kes lahkelt meid festivalip\u00e4eval oma bussi v\u00f5tsid, et koos lustlikus meeleolus laulu ja pillim\u00e4ngu saatel teise linna otsa festivalile s\u00f5ita.<\/p>\n\n\n\n
Aeg Prahas oli veidi n\u00e4rvek\u00f5ditav ja segane, kuid t\u00e4is ka toredaid jalutusk\u00e4ike, kauneid vaateid ja lusti. Harjumatu oli, et vajalikku infot festivali kohta tuli kild-killu haaval v\u00e4lja kangutada ja kui l\u00f5puks said, siis \u00fcsna viimasel minutil ning paari tunni p\u00e4rast see enam paika ei pidanud. Siiski sai \u00fcsna ruttu selgeks, et tegelikult k\u00f5ik laabub ja korraldajad teevad k\u00f5ik, et meil h\u00e4sti oleks ning \u00f5igel ajal \u00f5igesse kohta j\u00f5uaksime. Olid nad ka ise \u00f5nnetud ja h\u00e4iritud \u00fcmberkorraldustest, mis viimasel minutil sisse viia tuli nii gruppide majutamises kui esinemisprogrammis, sest ootamatult ilmus v\u00e4lja 200-pealine Ukraina tantsijate seltskond, kellele sooviti pakkuda parimaid v\u00f5imalusi nii elamiseks, kui oma v\u00f5istlusprogrammi l\u00e4biviimiseks.<\/p>\n\n\n\n
Festivaliprogrammis oli igale kollektiivile antud ajapiirang 8 minutit. Osalejate seas oli k\u00f5ige v\u00e4rvikam suurearvuline Mehhiko kollektiiv oma tempokate r\u00fctmide ja kirevate kost\u00fc\u00fcmidega. Toreda \u00fcllatusena osales festivalil ka Tallinna Huvikekus \u201eKullo\u201d tantsuansambel \u201eS\u00f5leke\u201d, kellele oli vahva valjuh\u00e4\u00e4lselt kaasa elada. Meie programm koosnes kolmest erinevast tantsust, mis suure ja h\u00e4\u00e4leka kaasaelamisega vastu v\u00f5eti. Lisaks eelpool mainitule astusid lavale veel kollektiivid Serbiast, Slovakkiast ja Norrast, kuigi needki olid Norras serblased.<\/p>\n\n\n\n
Tantsud tantsitud j\u00e4i piisavalt aega ka T\u0161ehhi pealinnaga tutvumiseks. Jalutasime ajaloolises linnuses ja kiikasime sisse suurusugusesse P\u00fcha Vituse katedraali, mis on tunnistajaks mitmete kuningate kroonimistele. Loomulikult ei saanud j\u00e4tta imetlemata kaunist astronoomilist kella raekoja seinal ja j\u00e4tta k\u00e4imata kuulsal Karli sillal ja samanimelisel t\u00e4naval, mis olid k\u00fcll ilusad kuid umbes, kui Saksa kiirteed tipptunnil. P\u00f5nev k\u00fclastus oli Praha \u0161okolaadimuuseumisse. Ringk\u00e4ik l\u00e4bi \u0161okolaadi tootmise ajaloo oli huvitav. Lisaboonusena sai jalutada kuulsuste vahel ning nendega pilti teha ehk lusti oli palju, kui j\u00f5udsime ruumidesse, mis olid t\u00e4idetud maailma nimekate isikute vahakujudega. Iga\u00fcks leidis, kellega ennast pildile talletada ja elevust oli rohkem kui k\u00fcll. Kirsiks tordi peal oli \u0161okolaadipoes tantsitud \u201eKaera-Jaan\u201d.<\/p>\n\n\n\n
Kaks toimekat p\u00e4eva Prahas m\u00f6\u00f6dusid linnulennul. Nii alustasime 13. novembri hommikul oma seilkusrikast teekonda Prahast Budapesti, mille jooksul juhtus nii m\u00f5ndagi lustakat kui ka mitte nii toredat. Istunud Praha peavaksalis rongile, igal \u00fchel n\u00e4pus kindla istumiskohaga pilet, selgus t\u00f5siasi, et kogu grupp istub mugavalt \u00e4riklassis laudade taga peale allakirjutanu, kes istus turistiklassis vagunis nr 1 kohal nr 1. Muidugi oli aasimist omajagu, kuid peale m\u00f5nda tundi l\u00e4bi uduse T\u0161ehhi kuppelmaastiku kulgemist, saime taas kokku Brno raudteejaamas, kus pidime \u00fcmber istuma bussi peale, mis ei m\u00f6\u00f6dunud vahejuhtumiteta. Rongist v\u00e4ljudes purunes \u00fche t\u00fcdruku kohvril kaks ratast ja seda tuli n\u00fc\u00fcd kuidagi m\u00f6\u00f6da t\u00e4navat mitusada meetrit j\u00e4rgi lohistada, et bussile j\u00f5uda ja selleks oli aega pelgalt 10 minuti. No j\u00f5udsime ja s\u00f5it j\u00e4tkus. P\u00e4ike pakkus kauneid v\u00e4rvidem\u00e4nge Ungari maastikul ja \u00f5htupimeduses j\u00f5udsime Budapesti bussijaama. V\u00e4ljudes bussist libastus bussitrepil \u00fche f\u00e4nnklubi liikme jalg ja nii ta ennast siruli trepilt leidis, nii et ainult jalad uksest k\u00f5nniteele ulatusid. Koomilisena n\u00e4iv intsident t\u00f5i endaga kaasa siiski korraliku h\u00fcppeliigese vigastuse, millele vaatamata vapper haige jala omanik k\u00f5ik reisi l\u00f5puni j\u00e4\u00e4vad p\u00e4evad teistega sammu pidades v\u00f5rdselt kaasa tegi. Bussijaamast tunni aja tee kaugusel asuvasse hotelli j\u00f5udsime peale kolme erineva linnatranspordi vahendiga seiklemist. Katki l\u00e4inud kohvril lipnes n\u00fc\u00fcd all vaid \u00fcks ratas ja ka kohvri p\u00f5hi oli katki rebenenud, aga \u00f5nneks asjad olid k\u00f5ik alles.<\/p>\n\n\n\n
Hotell oli tore, korralik nostalgiah\u00f5ng 80.-datest oma pruunide lakitud seinapaneelide ja massiivsete treppidega silindrikujuline 15-korruseline hoone. Koridorid olid kui s\u00f5\u00f5rikud, keskel oleva augu t\u00e4itis \u00e4ra lift ja v\u00e4lisk\u00fcljes paiknesid toad. Meie elasime 14.-dal korrusel kahestes tubades ja vaated linnale suurep\u00e4rased. Hotelli restoranis, kus valgete linadega kaetud lauad, saime nii \u00f5htu- kui hommikus\u00f6\u00f6ki. Erinevalt Prahast elasid siin hotellis k\u00f5ik festivalil osalejad koos, seega oli ka suurem rahvaste liikumine ja isegi tuli restorani ukse taga oodata, et endale laud saada.<\/p>\n\n\n\n
Kui Prahas oli meil esimesel p\u00e4eval festival ja teine p\u00e4ev vaba, siis siin oli vastupidi. Grupijuhtide koosolekult saime seekord k\u00f5ik vajaliku info kohe k\u00e4tte. Etteruttavalt olgu \u00f6eldud, et siin sujus festival (korraldajad olid samad) ilma t\u00f5rgeteta, oleks sattunud justkui t\u00e4iesti teiste inimeste korraldatud \u00fcritusele. K\u00f5ik k\u00e4is nii, nagu ette n\u00e4htud, ajagraafikud ja kokklepped pidasid.<\/p>\n\n\n\n
Esimese p\u00e4eva sisustasime linnaga tutvudes. Tegime pika jalutusk\u00e4igu alustades hotelli l\u00e4hedal asuvast Buda kindlusest l\u00f5petades laevas\u00f5iduga \u00f5htusel Doonaul. Ilm oli soe ja p\u00e4ikesepaisteline, justkui loodud sellise jalutusk\u00e4igu jaoks. S\u00fcgis oli veel oma kuldsetes v\u00e4rvides ja muutis vaated linnale eriti vaatem\u00e4nguliseks. K\u00fclastasime ka imekaunist Matyasi kirikut, mis on olnud sajandeid kroonimiskirik ja vaatasime alla selle tornist Doonalule ja suursugusele Parlamendihoonele. Maiustasime \u00f5hk\u00f5rnas Kaluribastionis kohaliku maiuse korstnasaiaga ja jalutasime \u00fcle silla Pesti poolega tutvuma, kus juba tehti ettevalmistusi j\u00f5uluturgude avamiseks. Esimesed ehitud kuusedki olid t\u00e4navaid kaunistamas. Kui linnas hakkasid s\u00fcttima esimesed tuled, tegime v\u00e4ikese kohvipausi Budapesti vanimas, Gerbeaudi kohvikus, et ennast maitsva kohvi ja koogiga turgutada ning p\u00e4eva linnas j\u00e4tkata. Imeliselt m\u00f5jus tuledes\u00e4ras kui pitsiline ilmutus v\u00f5rratu Paralamendihoone. P\u00e4eva l\u00f5petas meeleolukas tunniajane laevas\u00f5it Doonaul, kust avanesid hingematvalt ilusad vaated valguses\u00e4ras linnale. M\u00e4e otsas s\u00e4ras majesteetlikult Buda kindlus oma Kaluribastioni ja kirikutornidega. Elegantsed tuledes sillad \u00fcle s\u00fcnkjasmusta j\u00f5e pakkusid suurejoonelist vaatem\u00e4ngu ja muidugi lummav Parlamendihoone. Kogu selle tunni muutsid veel toredamaks meile juba tuttavad mehhiklased, kes oma pillid ja h\u00e4\u00e4led h\u00fc\u00fcdma panid ning \u00fche t\u00f5elise festivali melu k\u00e4ima l\u00f5id. Toimus \u00fcks suur rahvaste s\u00f5prus ja l\u00f5puks tantsisid ka meie t\u00fcdrukud l\u00e4bisegi mehhiklaste, rumeenlaste ja horvaatidega. \u00dclevas meeleolus t\u00e4idetud toredate emotsioonidega s\u00f5itsime koos rumeenlastega hotelli poole. Nimelt olid korraldajad kaubelnud meid seekord rumeenlaste bussi peale ja nendega koos pidime saama ka j\u00e4rgmisel p\u00e4eval festivalile ning tagasi.<\/p>\n\n\n\n
Festivalip\u00e4eval \u00e4rgates valitses akna taga paks valge udukardin. Olime r\u00f5\u00f5msad, et linn oli avastatud ja seadsime sammud s\u00fcdamerahuga ostukeskusesse, sest raha tahtis ju kulutamist ja uus kohver ka ostmist. P\u00e4rastl\u00f5unal algas juba valmistumine \u00f5htuseks esinemiseks ja kell 18:00 algas s\u00f5it esinemispaika. Kohale j\u00f5udes tabas meid v\u00e4ike \u00fcllatus, sest kultuurikeskus oli v\u00e4ike ja lava v\u00e4iksemgi veel, kui meie armas kodulava K\u00e4rdla kultuurikeskuses. Kontsert algas etten\u00e4htud j\u00e4rjekorras kell 19:00. Oma programmidega esinesid: Mehhiko marriat\u0161id, Ukraina tibu-lapsed ja seenekesed, Horvaatia leelotajad, Peruu h\u00f5imupelik, Rumeenia lihtrahvas, K\u00f5g\u00f5stani graatsiad ja siis meie. V\u00e4ga mitmekesine ja tore programm oli. Eriti j\u00e4id muidugi taas meelde mehhiklased ja nunnumeeter l\u00e4ks p\u00f5hja, kui lavale tulid Ukraina lasteaialapsed. K\u00f5ige p\u00f5nevamad ja erilisemad olid aga Peruu ja K\u00f5rg\u00f5stan, nii oma esituste poolest, kui ka selle poolest, et nende rahvaste etteasteid polnud me enne kuskil n\u00e4inud. Festival l\u00f5ppes ametlik t\u00e4namistseremooniaga. Aeg teha viimased pildi, vahetada kingitusi ja \u00f6elda \u201eHead aega\u201d .<\/p>\n\n\n\n
J\u00e4rgmisel hommikul, 16. novembril oli meilgi aeg kodupoole s\u00f5itma hakata. Kohvrid kokku pakitud vurasime ratastekolinal trammist bussi ja bussist lennujaama, et siis \u00f5htul Tallinnas maanduda, lumesajus autod parklast \u00fcles otsida ja viimase praamiga koju s\u00f5ita. Tallinnas pagasilindi juures ootas meid siiski veel reisil\u00f5pu\u00fcllatus. \u00dcks kohver oli vahepeatusesse maha j\u00e4\u00e4nud ja otse loomulikult oli see see tuttuus kohver, kuid l\u00f5pp hea k\u00f5ik hea. Juba j\u00e4rgmise p\u00e4eva ennel\u00f5unal oli kohver \u00f5nnelikult oma omaniku valduses tagasi. Oli vahva ja tore n\u00e4dal t\u00e4is suurep\u00e4raseid elamusi koos t\u00f5eliselt positiivsete ja seiklushimuliste noortega, kuid kui \u00fcks asi l\u00f5ppes, siis teine juba ootab.<\/p>\n\n\n\n
Gala<\/p>\n\n\n\n
Kodusaarel veedetud neljap\u00e4ev oli k\u00f5igil toimetusi t\u00e4is, kes tegi t\u00f6\u00f6d, kes proovis koolis j\u00e4rjele j\u00f5uda ja ei saanud me l\u00e4bi ka ilma trennita, et siis reedel j\u00e4lle mandrile s\u00f5ita, sest ees ootas Eesti Tantsuhuvihariduse Liidu Noorte Tantsu Foorum ja Gala. Kui viis t\u00fcdrukut said koos teiste Eestimaa noortega suurep\u00e4rase v\u00f5imaluse t\u00f6\u00f6tada lavastaja-koreograaf-kunstnik Ingmar J\u00f5ela ja koreograaf Eliisabel J\u00f5ela k\u00e4e all, mille tulemusel toodi vaatajate ette vaatem\u00e4nguline tantsulavastus \u201eKasvamine homseks\u201d, siis neli noort said osaleda samal p\u00e4eval toimunud kaasaegse tantsu t\u00f6\u00f6toas, mille tulem foorumil osalejatele p\u00e4eva l\u00f5ppedes ettekanti. N\u00e4dalavahetus pakkus uusi elamusi k\u00f5igile. Olen ikka m\u00f5elnud, et mis tunne see on, kui vaatad oma last laval lummatud ja vaimustunud emme pilguga oma lapse saavutusi. Olen ju isegi tantsulapse ema, aga samas ka \u00f5petaja ja tantsutunnis v\u00f5i esinemisel saab minus v\u00f5itu \u00f5petaja ning t\u00fctrest saab k\u00f5igiga v\u00f5rdv\u00e4\u00e4rne r\u00fchmaliige. Kuid n\u00fc\u00fcd, kui viis minu tantsijat oli laval koos mitmek\u00fcmne v\u00f5\u00f5ra noorega, siis pean tunnistama, et suurt pilti ma v\u00e4ga ei n\u00e4inudki, sest seal olid minu lapsed. Ma n\u00e4gin ainult neid ja tundsin vaimustust ning uhkust nende \u00fcle, kui tublid nad on ja kui h\u00e4sti nad tantsivad. Arvan, et see oligi see \u00f5ige \u201eemme tunne\u201d ja olen selle tunde-emotsioon eest oma t\u00fcdrukutele s\u00fcdamest t\u00e4nulik.<\/p>\n\n\n\n
Siin on ka \u00f5ige koht oma heietustele joon alla t\u00f5mmata, kuid minu pajatusi j\u00e4\u00e4vad l\u00f5petama kaasteeliste emotsioonid ja muljed. Selleks, et neid nendelt v\u00e4lja pinnida, esitasin m\u00f5ned k\u00fcsimused ja siia olen v\u00e4lja m\u00f5ned vastustest v\u00e4lja noppinud. Siiski enne veel \u00fctleme k\u00f5ik koos suure t\u00e4nu Hiiumaa Kultuurkapitali Ekspertgrupile, kes meie reis toimumisele \u00f5la alla pani.<\/p>\n\n\n\n
Muljed Praha-Budapesti n\u00e4dala kohta:<\/p>\n\n\n\n
Muljed ETHL\u00b4i Gala kohta:<\/p>\n\n\n\n
Omi m\u00f5tteid jagasid tantsijad; Agnes Katariina Selirand, Anette Lillem\u00e4e, Berit Tikenberg, Hanna Aasma, Jandra-Lisett Uusmaa, Kreete Pilv, Lotta Vals ja Mariette Kaunim\u00e4e ning \u201ekasvatajad\u201d nagu t\u00fcdrukud naljatlemisi neid kutsusid; Evelin Lukk Karin Vals, K\u00fclli Kaunim\u00e4e, \u00dclle Soonik,.<\/p>\n\n\n\n