Kevad on alati toimekas aeg, nii ka Tt-stuudio V rühmale, kes veel viimastel koolinädalatel kaks põnevat ettevõtmist teoks tegi, et siis emotsioonidemölluga suvevaheajale minna ja uut tantsuaastat ootama jääda. Mai keskel osaleti Leedus XIV rahvusvahelisel tantsufestivalil „Springfiesta 2018”, kust toodi koju kaks kolmandat kohta. Vaid nädalapäevad hiljem, sõideti juba Tallinnasse, et osaleda esimeste hiidlastena XIX Tallinna Harjumaa Võimlemispeol „Need värvid”. Kuid nüüd kõigest järgemööda!
„Springfiesta” on juba aastaid Leedus toimuv tantsufestival, kuid igal aastal toimub see erinevas linnas. See on kontsertfestival koos võistlusmomendiga. Tt-stuudio rühmad on varasematel aastatel festivalil osalenud, kuid siis on need toimunud Birštonases, Alytuses ja Mažeikiais. Seekord tuli aga sõita Kaunasesse ja seda tegid Tt-stuudio V rühma 16 tüdrukut, saatja ja allakirjutanu.
Alustasime reisi 10. mai hommikul. Kuna sõit on pikk ja enne võistluspäeva peaks ka rahulikult ettevalmistama ja välja puhkama, siis läksime Kaunasesse üks päev varem. Lisaks tantsimisele olen reisidel alati plaaninud ka lisaväärtuste päeva, millal külastatame sihtriigi vaatamisväärsusi või muid atraktiivseid kohti, et tüdrukute simaringi avardada.
Ilm oli tõeliselt ilus ja suvine ning sõit kulges viperusteta. See andis võimaluse teha väikese kõrvalepõike imekaunisse Rundale lossiparki, kus tulbid ja nartsissid oma täies ilus õisi näitasid. Tund aega läks aleedel jalutades, lilli imetledes-nuusutades ja aianurkadesse piiludes väga kiiresti. Juba oligi aeg uuesti bussi istuda, et Kaunasesse sõita.
Ööbisime Kaunase hotellis nimega Centre. Tagasihoidlik, kuid puhas ja mis peamine, katuseterrassiga, mis kõigile väga meeldis, sest sealt avanes imeilus vaade Kaunasele ja loojuvale päikesele. Kuna ka õhtud olid väga soojad, siis oli seal üleval väga nauditav olla.
Reisi teine päev oli nn lisaväärtuste päev. Algatuseks külastasime Kaunase loomaaeda, kus peamiseks tõmbenumbriks olid kaelkirjakud, vastsündinud kaameli beebi ja imeilusad lumeleopardid. Edasi sõitsime Poola piiri lähedal asuvasse kuurortlinna Druskinikaisse, kus lõõgastusime mõnusas ja suures veekeskuses. Õhtul, tagasi hotellis, korraldasime tüdrukutele väikese üllatuse. Kuna ühel tüdrukul oli sünnipäev ja tema ema oli kaasa pannud suure kringli ning tüdrukud veel selleks hetkeks katuseterrassi olemasolust teadlikud polnud, siis katsime sünnipäevalaua katusele, süütasime kringlil küünlad ja kutsusime kohale tüdrukud, eesotsas sünnipäevalapsega. Oli väga tore õhtu ja tüdrukud olid katusel olemisest vaimustuses.
Kolmas päev, 12. mai oli festivalipäev, mille veetsime „Gristutise” nimelises kultuuri- ja spordikeskuses. Kell 10:00 algasid proovid ja kell 14:00 kontsert. Festival oli hästi korraldatud ja osalejaid oli kõigist kolmest Balti riigist. Ühtekokku tuli festivalil ettetantsimisele 37 erinevat tantsunumbrit neljas erinevas vanuseastmes ja samuti ka neljas stiilikategoorias, milleks olid: pop-, show-, tänava- ja modern-kategooriad. Meie osalesime 12.-15. aastaste vanuseastmes pop- ja showtantsu kategoorias vastavalt tantsudega „Hirmul on suured silmad” ja „Ehitame maja”. Meie suureks rõõmuks saime mõlema tantsuga III kohad.
Festivalil osales kokku 19 erinevat stuudiot/kollektiivi ning igas kategoorias anti välja I-III koht.
Reisi neljas päev kulus kojusõidule ja praamile jõudes võisime reisi kokku võtta sõnadega: väga tore resi oli!
Natuke rohkem kui nädalake vahet ja juba oligi aeg hakata taas kotte pakkima, sest ees ootas sõit Tallinna, kus toimus XIX Tallinna ja Harjumaa võimlemispidu „Need värvid”, mille pealavastaja oli Avelin Kalvik. See oli päris esmakordne, kui hiidlased sellel peol osalesid.
Reede hommikul, 1. juunil sõitsid tüdrukud koos saatjaga Tallinna Velodrekile, kus mina neid juba ootasin. Velodrekist sai meie „kodu” kolmeks päevaks, kus elasime ja tantsisime. Proovipäevad olid võrreldes tantsupeoga lühikesed, kõigest kaks tundi päevas. Tt-stuudio V rühm tantsis 4.-8. klasside liigis, mille kava „Hirm” oli pealavastaja Avelin Kalvik palunud selle peo tarvis allakirjutanul luua. Oli väga huvitav olla esmakordselt suure peo protsessis kava autori ja liigijuhina. Kogu selle teekonna käis minuga läbi ka Tt-stuudio V rühm, kes olid need, kelle peal tants loodud sai. Tüdrukud olid suureks abiks kogu kava loomeprotsessis, avaldades arvamust ja pakkudes välja erinevaid lahendusi. Samuti oskasid tüdrukud kaasa mõelda ja arutleda, kui oli vaja muudatusi sisse viia, tantsu kergemaks või raskemaks teha. Just nemad olid need, kes pidid staadionil kiirjooksu tegema, et teada saada, kui palju 8 löögiga edasi jõuab liikuda ja kui palju sekundeid muusikat vaja on, et õigeks ajaks kohale jõuda.
Nagu eelpool mainitud, oli proove vaid kaks tundi päevas, nii reedel kui laupäeval. See jättis aega ka muudeks toimetusteks nagu poodlemine ja vaatamisväärsustega tutvumine. Väga huvitav külastus oli Pirita kloostri varemetesse, kus enamus tüdrukuid ja ka mina ise varem käinud ei olnud. Kuna ilmad olid ilusad, siis võtsime ette retke mööda Pirita jõe kallast, et näha paiku, kus kunagi filmiti „Viimse reliikvia”. Natuke kõndimist ja üles me selle otsitava liivnõlva leidsime ja lisaks sellele, said mitmed tüdrukud ka esmakordselt jões ujumise kogemuse. Mereski käisime ära, aga kui aus olla, siis Hiiumaal oli sel ajal soojem vesi, kuid vapramaid see ei heidutanud.
Pühapäeval, 3. juunil oli pidupäev ja siis puhkamiseks enam aega polnud. Juba hommikul algasid proovid proloogi ja finaaliga. Siis tuli montaaž, seejärel läbimäng ja lõpuks kell 17:00 algas võimlemispidu „Need värvid”. Pidu oli värvikirev ja hoogne. Dialoogi vormis vahetekstid andsid ilmekalt edasi inimeste põhi-emotsioone, mida iga värv ülekantud tähenduses sümboliseeris. Staadionile jooksid beebid oma emme-issiga, poisid ja mehed, erinevas vanuses tüdrukud ja naised, kokku pea 2300 võimlejat. Tribüünid olid pealtvaatajaid täis ja päike rõõmustas sooja paitusega.
Peale peo lõppu tuli oma kodinad kokku pakkida ja bussi istuda. Väjateenitud suvevaheaeg võis alata!